Kroonu onu

Juhan Kunderi kahevaatuseline nali "Kroonu onu" ilmus 1885.a. Ei ole kahtlust, et Kunder sellegi naljam?ngu jaoks v??rkeelsest kirjandusest eeskujusid on laenanud, siiski on m?ngus oma jagu eesti algup?ra. Kunder on kirjaniku silmaga n?inud rahva elu pahesid ja on katsunud neid pilgata. Nii on harilik n?htus, et esimesed talude ostjad, niipea kui nad kanda oma maa p??le said kinnitada, uhkuse k??si langesid ja oma kehvemate naabrite – rentnikkude – vastu ?ige upsakaks l?ksid. Eestlase iseloomus on juba kord varanduseuhkuse joon, mis kordub igal v?imalikul juhtumisel. Kinnimakstud koht ja tubli rahapaun – need teevad meie talumehe alles t?ismeheks. Nende juures ei karda ta kedagi, ei kartnud ka varemini ei m?isnikku ega ?lemust; omasuguse, kuid aineliselt kehvema suguvenna vastu oli ta isegi ?lbe. Raha armastab aga raha, ja talumees tahab h??meelega, et ta t?tar ja poeg rikkasse perekonda p??seksid. M?nikord kujuneb sarnane p??d koomiliseks, vahel ka tragikoomiliseks, ise?ranis kui armastajad oma tunnetele voli andes, teisel arvamisel on. Seda n?htust on J. Kunder t?hele pannud ja naeruv??riliseks p??dnud teha. A. Raud